Usun, et kõigile meeldib sõita särava autoga ning on teada, et autode poleerimine ja vahatamine autopesulas ei ole kõige odavam. Järelikult oleks mõistlik mõnikord mõelda et, kuidas vältida värvi tuhmumist ja kriimustamist.
Alljärgnevalt kirjeldan mõningaid tegevusi, mis on kohati väga kahjulikud auto ilu säilimisele ning mõnele lugejale kindlasti ka uskumatud. Minul, kui autohooldajal tõusevad lausa ihukarvad püsti. Kinnitan, et kõik kirjeldatud versioonid on mul enda silmaga nähtud (või otse allikast kuuldud).
1. Ära kirjuta ega joonista tolmusele (määrdunud) autole.
Jah, see teguviis on suhteliselt levinud. Mõni kirjutab sõbra autole “Pese mind!”. Kui ta teeb seda auto klaasil, polegi väga hull. Aga kui nii kirjutada porisele (tolmusele ) värvipinnale, siis on “tore” seda kirja ka pärast autopesu värvi pealt lugeda.
2. Ära eemalda autolt mustust kuiva lapi või harjaga.
Autol on alati peal tolmu (peenikest liiva) ning kuiv pühkimine mõjub värvipinnale nagu liivapaberiga lihvimine ning tulemuseks on tuhmunud ja kriimuline auto.
3. Mustus tuleb autolt lahti leotada, mitte kraapida ega nühkida.
Siia punkit alla kuuluvad näiteks linnu väljaheite pühkimine lapiga, puuvaigu eemaldamine küünega. Ka näiteks putukate eemaldamine auto esiosalt on paljudele peavaluks. Siin soovitan auto pesemisel kas või veega pikemalt leotada (kui ei ole selleks spetsiaalset autokeemiat) ja mitte kasutada “karukeelt”. Sellega kraabite kohe kindlasti auto värvi ära.
4. Ära jäta tugevamat mustust (bituumen, linnu väljaheited, puuvaik, putukad) autole kauaks.
Kõik need on värvi söövitavad ja kahju tekitavad. Jah, vahatamine aitab kõiki neid kahjustusi leevendada, kuid silmas peaks pidama, et auto vahatamine on nagu turvavöö, mille kasutamine õnnetuse korral on oluline vigastuste vähendamiseks. Küll aga ei saa seda tõlgendada, et kui turvavöö on peal, siis ei juhtu meiega avarii korral midagi.
5. Ära aseta asju auto värvipinnale.
Levinud on, et paneme korraks midagi kapotile (käekott, toidukott, joogipudel jne). Nagu ka ühes eelnevas punktis oli mainitud, autol on alati peal tolmu (see on abrasiivne) ja kui see jääb autole asetatava eseme ja värvipinna vahele, siis on kriimude tekitamine garanteeritud. Puht teoreetiliselt kriime ei teki, kui pindade vahel hõõrdumist ei ole, kuid olgem reaalsed, asju asetatakse ja võetakse autolt ära tähelepanematult ning mingi hõõrdumine tekib ikka.
6. Põõsastes sõida ikka off–road autoga.
Suvine aeg on ka seikluste aeg. Kruiisides või telkimiskoha otsimisel ära roni autoga põõsastesse. Auto ja põõsaste oksad on alati tolmused ja liivased ning kriibivad. Sellisel juhul on kriimud autole nagu tellitud. Auto vaha ei ole mingi imeasi. See küll aitab pinda kaitsta keemilise ja füüsilise koormuse vastu, kuid liivaterad oksa ja värvipinna vahel teevad väga tõenäoliselt ikkagi kriimud.
7. Auto pesemisel kasuta alati leotusaineid ja survepesurit.
Värvi tuhmistamine on garanteeritud, kui lased voolikuga auto märjaks ja hakkad siis śampooni ja svammi (või harjaga) pesema. Selle punkti mõte on siis selline, et mustus tuleb lahti leotada ja survepesuriga eemaldada. Svammiga pesu on lihtsalt viimistlemine.
8. Ära kasuta oma isiklikke leotusaineid enne harjadega automaatpesulat .
See on jällegi säästmisega endale ja teistele kurja tegemine. Kandes pigileotust autole enne harjadega automaatpesulat sulab pigi küll osaliselt lahti, kuid enamasti mitte täielikult. Tulemuseks on see, et pehmenenud pigi jääb koos liivaga pesula harjade külge kinni ning pöörlevad harjad kriibivad värvi ja jätavad ka pigitriipe autole.
9. Mitte kunagi ära kuivata värvipinda paberiga. Paber on abrasiivne ning tuhmistab värvkatet (kohe kindlasti!). Paber on sobilik klaaside puhastamiseks / kuivatamiseks.
Kindlasti oleks mõistlik käia regulaarselt autopesulas autot pesemas ja vähemalt paar-kolm korda aastas vahatamas.
Kui sulle meeldis see postitus, siis jaga seda palun oma sõpradega Facebookis. Aitäh!
Päikest,
Markko