Kas sinu autole on kahjulikum suvine või talvine pigi? Miks?

Mis kahju pigi autole teeb? Millal kleepub pigi autole rohkem ja millal vähem? Kuidas vältida pigi kahjustusi?Suvise ja talvise pigi lühike iseloomustus.Suvine pigi on suuremate tilkadena, seda eriti palavatel perioodilel. Peale liiva ei ole seal eriti miskit rohkem.Talvine pigi on aga väga peenike – käega katsudes nagu liivapaber. Igapäevaselt ta väga silma alati ei jäägi. Sellest hoolimata on ta aga kahjulikum suvisest pigist. Talvine pigi seob koos endaga vastu värvipinda lisaks soolasid, metallipuru ja liiva.

Millest tulenevad kahjud?

Suvise pigi kahjulikkus tuleneb sellest, et pigi ise on ka hästi kergelt söövitava toimega. Pikka aega autolt maha pesemata kahjustab see värvipinda. Kui autopesul pigi lahti ei leotata, siis šampoonitamisel svammiga nühikdes hõõrume me osaliselt lahti ka pigi ja sellega koos liivaterakesi. Siit tuleb ka põhjus, miks auto tervise huvides peaks võimalusel eelistama pigileotuspesu paketti.

Talvise pigi kahjulikkus seisneb lisaks eeltoodule ka selles sisalduvate teede sulatamise soolade ja naastrehvidelt kulunud metallipurule. Siinkohal on oluline märkida, et ise lamellrehvidega sõites siiski ei ole pääsu autole kleepuvast metallipurust.

Kui “pigi-soola-liiva-metallipurukompott” on autole kleepunud jätkub keemline reaktsiooni – metalli oksüdeerumine, ehk maakeeli roostetamine. Vot see reaktsioon kahjustabki kaitsamata kujul aluspinda – autolakki.

Kus ja kuna pigi autole kleepub?

Rehvid kulutavad asfalti koguaeg ja keerutavad pigi eriti auto külgedele ning tagaotsale. Kõige paermini keerutab pigi üles sulanud asfalti. Seda on ilmselt igaüks suvisel ajal ka näinud. Rohkem küsimusi tekitab ilmselt see, et kuidas pigi saab autole tavisel ajal, kui külmaga peaks teed täiesti tahked olema.

Suur “kurjajuur” on siin seesamane teedele puistatav sool. Sool ise muudab pigi asfaltis rabedamaks ja tänu sellele ka paremini rehvide poolt lõhutavaks.

Metallipuru ja pigitumise oht on suurem suure liikluskoormusega trassidel. Kodused katsed on näidanud, et pärast pigieemaldamist sõites kaks otsa Lasnamäe kanalis on autol juba arvestatav kiht pigi ja pind on kare nagu liivapaber.

Pigi ei kleepu autole, kui:

  • Teed on lumised (lumerohked talved ja lund ei jõuta ära koristada)
  • Sõidetakse kõrvalteedel, mis on kas kruusased või jäised
  • Sõidetakse vähe maanteel (väiksemal kiirusel lendab kõnealust saasta vähem)
  • Kui on suured külmad ja asfaltteed on kuivad, lendab ka pigi vähem

Kui kiiresti tuleb pigi taas autole? Kuidas kontrollida olukorda, kas auto on pigine või ei ole (porikihi alla me ju enne autopesu ei näe).

Kui nüüd välja jätta tõsiasi, et eriti talvisel ajal soovitame ainult pigipesu teha, siis olukorras veendusmiseks võib survepesuriga lasta esiratta koopa tagumisest servast pori maha, siis saab silmaga näha ja käega katsuda, mis olukord selle pigiga on. Vaata videost, mismoodi olukorda täpsemalt kontollida.

Kuidas pigi autole kleepumist vältida? Kuidas pigist tulenevaid kahjusid vältida?

Talvise pigi kahjusid on kõige kindlam vältida autoga mitte sõites ☺. Paraku see ei ole meil võimalik. Vähestel õnnestub auto talvekorterisse seisma jätta.

Peamine kahju mida talvine pigi autole teeb, on värvkatte pealsed roostetäpid, mis lõpuks lähevad ka läbi laki.

Miks on roostetäpid värvipinnal halvad on? Kes on selles süüdi?

Roostetäppidega värvi pinnal on nii, et sõltuvalt olukorrast on nendega toimetulemiseks erinevaid töövõtteid vaja kasutada.
Seepärast jagan alustuseks roostetäpid oma äranägemise järgi kolme raskusastmesse.

  • Värsked roostetäpid on esilagu nn. kosmeetiline porbleem (eemaldatavad enamasti autoeemiaga või peenikese puhastava saviga)
  • Vanad, kuid eemaldatavad roostetäpid (läigestamisega ehk kerg-poleerimisega eemaldatavad)
  • Väga vanad ning raskesti eemaldatavad roostetäpid (ohutult eemaldamatud täpid, on vaja juba lihvida ja poleerida, lisaks on oht, et rooste läbib lakikihti ja varsti ka värvikihti)
Kuidas ära hoida rooste täppe ja nende kahjustavat toimet, loe meie järgmisest blogist .

Kui sa leidsid postitusest midagi huvitavat või vajalikku, siis olen tänulik, kui jagad seda oma sõpradega Facebookis ja Google +.

Aitäh!

Markko

 

Kasulikku lugemist

[et_pb_fh_post_carousel selected_post_type=”post” include_taxonomy_post=”category” include_cat_category=”32″ more_text=”Loe edasi” excerpt_length=”200″ show_meta=”off” item_margin=”10″ _builder_version=”4.17.6″ _module_preset=”default” header_level=”h4″ custom_button=”on” button_text_color=”#333745″ button_bg_color=”#FFC857″ button_border_width=”0px” button_border_radius=”0px” button_alignment=”center” custom_padding=”||||false|true” global_colors_info=”{}” button_bg_color__hover_enabled=”on|hover” button_bg_color__hover=”#333745″ button_bg_enable_color__hover=”on” button_text_color__hover_enabled=”on|hover” button_text_color__hover=”#F7F7FF” theme_builder_area=”post_content”][/et_pb_fh_post_carousel]